Tarmo blogi

Vaatasin täna AK’d. Priit Toobal rääkis oma võimalikust tagasiastumisest. Aga et teeb seda vaid siis, kui ka mõned teised – Kristen Michal ja Ken-Marti Vaher – samuti tagasi astuvad. Elu on ikka huvitav siin Eestimaal. Põhimõtteliselt ju võib seda mõista nii: “Olen küll valesti teinud. Aga tunnistan seda vaid siis, kui teised ka tunnistavad”. Pean siinkohal kinnitama, et mina ei tea, kes mida tegelikult teinud või tegemata jätnud on. Kui aga keegi tõesti on seadust rikkunud ja seda rikkumist varjanud, siis minu meelest pole vahet, kas teised ka seda iseenda kohta tunnistavad või mitte. Kui Toobal tõesti on seadust rikkunud, siis aus ja eetiline oleks sel juhul ise algust teha ja tagasi astuda, sõltumata sellest, mida teised teevad. Kui poliitiku ausus ei sõltu enam temast endast, vaid teistest inimestest või muudest välistest asjaoludest, siis ei saa sellist poliitikut ju kunagi usaldada. Tundub, et üsnagi arvestatav hulk meie valitud saadikuid ja muid poliitilisi tegelasi käituvad täpselt samal viisil. Aga eks tean omadest kogemustest, et enese puhastamine ongi kõige raskem – palju kergem on teiste pindudega tegelda…