Archive for Windows

Nuhkvara nimega “Windows 10”

13. jaan. 2016 Arvuti, Linux, Niisama, Windows No comments

Otsisin täna, kas ma saaks panna Ubuntu 15.10 peal tööle Eesti ID-kaardi tarkvara. Teadsin, et see pole ametlikult toetatud, kuid lootsin, et ehk on keegi siiski teinud töötava lahenduse. Selle käigus ledsin veebist artikli, autoriks Arvo Mägi: http://ubuntu.pingviin.org/ubuntu1510.html

Arvo Märgi artikleid tasub lugeda, ta kirjutab lihtsalt ja hästi. Mulle aga jäi silma seal selline lõik:

Microsoft lasi välja Windows 10, mis sobib kõigile seadmetele. Microsoft võib oma convergence (continuum) idee realiseerimiseks kulutada miljardeid, mida Canonicalil kusagilt võtta ei ole. Kumb hõivab suurema turuosa? Pole kahtlust, et Microsoft, kes teeb võimast reklaamikampaaniat, kasutades igat võimalust kasutajatele Windows 10 kaela määrida, ja loodab, et kahe aasta pärast on Windows 10 kasutusel miljardil seadmel. Windows 10 lauaarvutitele valmis 29. juulil ja esimese päevaga paigaldati see 14 miljonile arvutile, hoolimata sellest, et tegemist on ajaloo suurima nuhkvaraga.

Rõhutaks siinkohal eriti hinnangut “ajaloo suurim nuhkvara”…

Ma ise olen juba pikaaegne Linux’i kasutaja. Ja mida enam ma seda kasutan, seda enam paneb mind imestama, miks on vaja üldse maksta kallist raha tarkvara eest, mis pole põrmugi parem kui tasuta alla laetav. Juba Windows 8 juhatas sisse Windows’i uuenduste tegemiseks lahenduse nimega “Microsoft Store” – mille kaudu saab tegelikult alla laadida ka Windows’i uuendusi ja samuti tasuta jagatavat tarkvara. Aga igal juhul tuleb seal Microsoft Sore’s end registreerida. See on osaliselt kindlasti Microsoft meetod kasutajate andmete kogumiseks. Just see minu andmete kogumine kommertsettevõtte poolt on asjaolu, mis mind väga häirib. Ja nüüd kirjutab Arvo Mägi, et “Windows 10 on ajaloo suurim nuhkvara” – miks ma peaksin oma isiklikku arvutisse installeerima ajaloo suurima nuhkvara? Ma pole enam kaua aega olnud Microsoft’i sõber. Püüan kõigist Microsofti toodetest üsna kaugelt ringiga ümber käia. Kui on võimalik kasutada muid lahendusi, siis ma seda ka teen. Muidugi, mis puudutab kasutaja andmete kogumist, siis ega teised kommertsettevõtted pole paremad. Kui kasutad Apple Mac OS X’i, siis samauti pead uuenduste installleerimiseks tegema endale App Store konto, kuhu Sa pead kindlasti kirja panema ka oma krediitkaardi andmed – kuigi Sa võib olla OSTA sealt kunagi midagi ei kavatsegi. Aga Apple tahab kindlasti teada oma operatsioonisüsteemi kasutajate andmeid.

Googlest ja Android’iga nutitelefonist me parem ei räägigi, nuhkimine käib täie hooga… Üks mu sõber ütles hiljuti, et kui soetad endale Android’iga telefoni, siis tegelikult võiks Google selle eest peale maksta, sest ta saab kasutajailt nii palju andmeid koguda, mida ta rõõmuga oma ettevõtte kasumi kasvatamiseks ära kasutab… Tegelikult on Android’i ostja Googlele kasulikum kui Android ostjale 🙂 Nojah, ka minul on Androidiga telefon, ikka raha eest ostetud.

Usun küll, et nii Windows 10 kui Mac OS X El Capitan on mõlemad parajad nuhkvarad: kasutaja tegevust arvutis jälgitakse ja selle kaudu suunatakse talle reklaami ja tehakse pakkumisi. Kumb nuhib kasutaja järgi rohkem, kas Microsoft või Apple, seda ei oska öelda. Küll aga on Microsofti operatsioonisüsteem haavatavam kui Apple Mac OS või Linux. Mulle jääb mõistetamatuks, miks inimesed maksavad raha kõige ebakindlama operatsioonisüsteemi eest, mis pealegi veel nende teadmata nende järgi nuhib…

Kui tahad vabaneda nuhkvarast nimega Windows 10 – vaata projekti  “küsi minult Linux’it” 🙂 Muide, Linux’it võib julgesti küsida tõepoolest ka minult. Loo, kuidas mina Linux’i kasutamiseni jõudsin, leiad siit.

Miks ma kasutan Linux’it?

13. jaan. 2016 Linux, Niisama, Windows No comments

Olen juba pikaaegne Linux’i kasutaja. Ma enam päris täpselt ei mäleta, kuidas ma Linux’i juurde sattusin. Igatahes kui alustasin arvuti kasutamist (umbes aastal 1993), siis oli meil Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari raamatukogus kasutada arvuti, millel oli peal mingi DOS’i versioon ja sellel töötas selline tekstiredaktor nagu WordPerfect 5.1 for DOS. Hiljem oli seminaris juba Windows 3.11 for Workgroups. Tekstiredaktoriks kasutasime jätkuvalt WordPerfect’i, siis juba versioooni 6.0. Seminari viimasel kursusel aga soetasin endale isikliku arvuti. Sellele sai installeeritud samuti Windows 3.11 for Workgroups ja tekstiredaktor oli samuti WordPerfect 6.0. Nii Windows kui WordPerfect olid aga seminari omad, ma polnud neid ise ostnud.

Kui hakkasin paremini aru saama, millistel tingimustel tarkvaratootjate arvates keegi tohiks mingit tarkvara kasutada, leidsin, et mul pole tegelikult õigust ei Windows-i kasutamiseks ega ka WordPerfect’i kasutamiseks. Kommertstarkvara kasutamise ausaks meetodiks on see, kui Sa oled kasutusõiguse ise ostnud. Eelkõige kehtib see Windows’i enda kohta, aga sageli kehtib see ka kommertsiaalsete rakendusprogrammide kohta. Tahtsin väga saada ausaks, aga nii, et ei peaks kalli raha eest ostma operatsioonisüsteemi ja lisaks veel vajalikke programme ka. Raha kuigi palju polnud ka…

Sel ajal sattusin suhtlema sõbraga, kes juba kasutas Linux’it. Kuna Linux oli tasuta ning vaba ja Linux’i jaoks olid olemas ka vajalikud rakendused, siis otsustasingi üle minna vabale tarkvarale. Lisaks meeldis mulle vaba tarkvara maailma lähenemine asjadele. Iga liigutuse eest ei küsita rasket raha. Üsna sageli saad Sa tarkvara, mille keegi on loonud iseenda jaoks, tasuta alla laadida ja seda kasutada täpselt nii, nagu ise soovid. Samas, keegi ka ei keela Sul oma oskusi ja võimeid kasutades vaba tarkvara abil raha teenida. Küll aga kehtib põhimõte: kui Sa oled vaba tarkvara edasi arendanud ja selle edasiarendatud parema tarkvara müünud, siis sellel, kes ostab, on samasugune vabadus nagu Sul endal: ka tema võib seda edasi arendada ja siis juba ise edasi müüa. Nii ei pruugi vaba tarkvara alati tähendada tasuta tarkvara. Küll aga tähendab see, et kui Sa oled tarkvara ostnud, siis müüja ei saa enam kuidagi piirata seda, mida Sina selle tarkvaraga edasi teed. Kui soovid, võid Sa vabalt seda tarkvara lihtsalt edasi jagada.

Nii et jah, vaba tarkvara ei pruugi alati tähendada ka tasuta tarkvara, aga küllalt sageli on vaba tarkvara ka tasuta kättesaadav.

Kommertstarkvara puhul saad reeglina lihtsalt õiguse tarkvara kasutada, aga ei tohi ise tarkvara muuta ega edasi jagada või edasi müüa. Nii ongi, et kui ostad kalli raha eest tasulise tarkvara, siis tegelikult on Su õigused selle tarkvara osas palju rohkem piiratud kui vaba tarkvara puhul. Selle lähenemise tõttu olen mina tänaseks veendunud vaba tarkvara pooldaja. Soovitan kõigil, kellel mingil vältimatul põhjusel pole vaja kommertsiaalset (sageli kasutatakse ka terminit “omanduslik”) tarkvara kasutada, üle minna vabale tarkvarale. Nii saad Sa oma alles jäävat raha kulutada muudele asjadele ja keegi ei saa Sind piraatluses süüdistada.

Mis puutub minusse, siis olen valmis igale soovijale installeerima arvutisse Linux’i. Olenevalt kasutaja vajadustest võib valik olla kas Ubuntu, Kubuntu, Linux Mint, Estobuntu või mõni muu variant. Linux ise ei maksa sealjuures tõesti mitte midagi. Küll aga tuleb mul kulutada installeerimiseks ja kasutaja soovidele vastavaks häälestamiseks aega ja olen kahtlemata rõõmus, kui mulle kulutatud aeg kinni makstakse. Ja kuna Linux võib esialgu siiski harjumatu olla – kuigi tänapäeva Linux’id on vägagi kasutajasõbralikud – olen alati valmis kasutajat alguses ka aitama, et ta oma arvutiga ikka hakkama saaks. Kui vajadusteks on ainult e-posti lugemine, internetis uudiste ja multimeedia vaatamine, veidike teksti ja tabelite töötlemist – siis ei ole tegelikult mitte mingit põhjust osta endale Windows 10 ja sinna juurde veel Microsoft Office 365.

Muidugi Microsoft reklaamib igal sammul, et nende asi on parim – aga kes ei reklaamiks, kui nad selle pealt kõvasti teenivad? Kuna vaba tarkvara saabki sageli tasuta alla laadida ja keegi selle pealt suuri kasumeid ei teeni, siis seetõttu ei tehta vabale tarkvarale ka kuigi palju reklaami. Teenimatult, sest tegelikult on vaba tarkvara vägagi hea ja kõigeks, mida ühel “harju keskmisel” eestlasel vaja on, rohkem kui piisav.

Niisii, nagu pealkirjas öeldud: küsi minult Linux’it!

Leidsin toreda lingi

5. dets. 2015 Arvuti, Kasulikud vahendid, Linux, Mac, Windows No comments

Leidsin täna toreda lingi – http://pdfreaders.org/ – kus aidatakse valida oma arvutisse pdf-failide lugejat. Me oleme tavaliselt väga harjunud, et pdf-failide avamiseks peab arvutis olema Adobe Reader. Adobe on küll algne pdf-standardi väljatöötaja, kuid pdf-vorming on avatud vorming ja seetõttu on olemas ka teiste poolt valmistatud pdf-dokumentide vaatamise programme. Kusjuures osad neist programmidest töötavad isegi paremini ja kiiremini kui Adobe enda poolt loodud Adobe Reader.

Paljud ettevõtted saadavad oma klientidele arveid pdf-kujul. Sageli on selliste e-kirjade osaks ka lause umbes sellises stiilis: “Arve vaatamiseks on vajalik programm Adobe Reader, mille saate alla laadida siit”. Mina ise olen Linux’i kasutaja. Kuigi ka Linux’ile saab alla laadida Adobe Readeri, on Linux’il enamasti kohe olemas programm Evince, mis on samuti pdf-vaataja. Niisiis mina ei vaja Adobe Reader’it. Ka neil, kes kasutavad Apple arvuteid ja Mac OS X’i, on kohe arvutiga kaasas rakendus Preview, mis oskab pdf-dokumente avada. Aga soovitan teistelgi oma arvutis üle minna mõnele muule pdf-dokumentide vaatamise programmile.

Väga hea ja kiire programm Windows-arvutitele on näiteks Sumatra PDF. Seal pole küll ehk nii palju võimalusi kui teistes, kuid lihtsalt faili avamiseks ja lugemiseks väga hea ja kiire. Aga ega tavaliselt pdf-failiga midagi muud ju ei tehta ka kui vaid avatakse sisu lugemiseks ja vahel ka printimiseks.