Popp teema – Brexit

Kõik muudkui räägivad brexit’ist. Et mis nüüd küll saab brittidest või mis saab euroliidust. Või kuidas ja mismoodi see brexit ikka päriselt toimub.

Maailm on kahtlemata igati seotud. Ükskõik millises liidus olles või ka püüdes üksi hakkama saada ei pääse niikuinii ükski riik suhetest teiste riikidega. Ja suhteid riikide vahel reguleerivad ju ikka lepingud. Kui keegi peaks Euroopa Liidust lahkuma, siis polegi ju muud, kui vaja lepingud üle vaadata ja leida uues olukorras taas mõlemale poolele kasulikud lahendused. Muidugi tähendab see lepingute vajadust leida lahendust esilekerkivatele probleemidele.

Ega Euroopa Liit ka praegu probleemidest vaba ole. Tegelikkuses näeme üsna sageli, et iga riik püüab ikka seda teha, mis just sellele rahvale kasulikum on. Loogiline – ja ka õige. Minagi ootan, et eesti valitsus teeks seda, mis eestlastele parim on. Euroopa Liit on väga eripalgeliste ühiskondade kogum. Seda polegi arvatavasti võimalik mõistlikult hallata, kui püütakse kõiki Soomest Maltani ja Rumeeniast Portugalini täpselt samade reeglitega arvestama panna. Kuna tegelikult on inimesed selles ühenduses ikka väga erinevad, siis samad reeglid kõigile põhjustavad tegelikult pingeid ega pruugi sisuliselt olla ei õiged ega õiglased.

Isiklikult usun, et väiksemaid, ühetaolisemaid rahvusriike on tegelikult parem valitseda. Ja kui need rahvusriigid suudavad omavahel mõistlikud lepingud sõlmida ja neist ka kinni pidada, siis ongi hästi. Väga suured süsteemid muutuvad lõpuks hoomamatuks ka neid süsteem juhtima seatud inimestele. Ja siis juhtuvad asjad, mida keegi ei oota.

Nii et lõpuks pole ju hullu lahti midagi – vähemalt pole mu meelest miski hullem kui see oli ennegi. Sest jamasid jätkub nii EU sees kui väljas ning eriti segane on seis piiridel…

Nuhkvara nimega “Windows 10”

Otsisin täna, kas ma saaks panna Ubuntu 15.10 peal tööle Eesti ID-kaardi tarkvara. Teadsin, et see pole ametlikult toetatud, kuid lootsin, et ehk on keegi siiski teinud töötava lahenduse. Selle käigus ledsin veebist artikli, autoriks Arvo Mägi: http://ubuntu.pingviin.org/ubuntu1510.html

Arvo Märgi artikleid tasub lugeda, ta kirjutab lihtsalt ja hästi. Mulle aga jäi silma seal selline lõik:

Microsoft lasi välja Windows 10, mis sobib kõigile seadmetele. Microsoft võib oma convergence (continuum) idee realiseerimiseks kulutada miljardeid, mida Canonicalil kusagilt võtta ei ole. Kumb hõivab suurema turuosa? Pole kahtlust, et Microsoft, kes teeb võimast reklaamikampaaniat, kasutades igat võimalust kasutajatele Windows 10 kaela määrida, ja loodab, et kahe aasta pärast on Windows 10 kasutusel miljardil seadmel. Windows 10 lauaarvutitele valmis 29. juulil ja esimese päevaga paigaldati see 14 miljonile arvutile, hoolimata sellest, et tegemist on ajaloo suurima nuhkvaraga.

Rõhutaks siinkohal eriti hinnangut “ajaloo suurim nuhkvara”

Ma ise olen juba pikaaegne Linux’i kasutaja. Ja mida enam ma seda kasutan, seda enam paneb mind imestama, miks on vaja üldse maksta kallist raha tarkvara eest, mis pole põrmugi parem kui tasuta alla laetav. Juba Windows 8 juhatas sisse Windows’i uuenduste tegemiseks lahenduse nimega “Microsoft Store” – mille kaudu saab tegelikult alla laadida ka Windows’i uuendusi ja samuti tasuta jagatavat tarkvara. Aga igal juhul tuleb seal Microsoft Sore’s end registreerida. See on osaliselt kindlasti Microsoft meetod kasutajate andmete kogumiseks. Just see minu andmete kogumine kommertsettevõtte poolt on asjaolu, mis mind väga häirib. Ja nüüd kirjutab Arvo Mägi, et “Windows 10 on ajaloo suurim nuhkvara” – miks ma peaksin oma isiklikku arvutisse installeerima ajaloo suurima nuhkvara? Ma pole enam kaua aega olnud Microsoft’i sõber. Püüan kõigist Microsofti toodetest üsna kaugelt ringiga ümber käia. Kui on võimalik kasutada muid lahendusi, siis ma seda ka teen. Muidugi, mis puudutab kasutaja andmete kogumist, siis ega teised kommertsettevõtted pole paremad. Kui kasutad Apple Mac OS X’i, siis samauti pead uuenduste installleerimiseks tegema endale App Store konto, kuhu Sa pead kindlasti kirja panema ka oma krediitkaardi andmed – kuigi Sa võib olla OSTA sealt kunagi midagi ei kavatsegi. Aga Apple tahab kindlasti teada oma operatsioonisüsteemi kasutajate andmeid.

Googlest ja Android’iga nutitelefonist me parem ei räägigi, nuhkimine käib täie hooga… Üks mu sõber ütles hiljuti, et kui soetad endale Android’iga telefoni, siis tegelikult võiks Google selle eest peale maksta, sest ta saab kasutajailt nii palju andmeid koguda, mida ta rõõmuga oma ettevõtte kasumi kasvatamiseks ära kasutab… Tegelikult on Android’i ostja Googlele kasulikum kui Android ostjale 🙂 Nojah, ka minul on Androidiga telefon, ikka raha eest ostetud.

Usun küll, et nii Windows 10 kui Mac OS X El Capitan on mõlemad parajad nuhkvarad: kasutaja tegevust arvutis jälgitakse ja selle kaudu suunatakse talle reklaami ja tehakse pakkumisi. Kumb nuhib kasutaja järgi rohkem, kas Microsoft või Apple, seda ei oska öelda. Küll aga on Microsofti operatsioonisüsteem haavatavam kui Apple Mac OS või Linux. Mulle jääb mõistetamatuks, miks inimesed maksavad raha kõige ebakindlama operatsioonisüsteemi eest, mis pealegi veel nende teadmata nende järgi nuhib…

Kui tahad vabaneda nuhkvarast nimega Windows 10 – vaata projekti  “küsi minult Linux’it” 🙂 Muide, Linux’it võib julgesti küsida tõepoolest ka minult. Loo, kuidas mina Linux’i kasutamiseni jõudsin, leiad siit.

Miks ma kasutan Linux’it?

Olen juba pikaaegne Linux’i kasutaja. Ma enam päris täpselt ei mäleta, kuidas ma Linux’i juurde sattusin. Igatahes kui alustasin arvuti kasutamist (umbes aastal 1993), siis oli meil Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari raamatukogus kasutada arvuti, millel oli peal mingi DOS’i versioon ja sellel töötas selline tekstiredaktor nagu WordPerfect 5.1 for DOS. Hiljem oli seminaris juba Windows 3.11 for Workgroups. Tekstiredaktoriks kasutasime jätkuvalt WordPerfect’i, siis juba versioooni 6.0. Seminari viimasel kursusel aga soetasin endale isikliku arvuti. Sellele sai installeeritud samuti Windows 3.11 for Workgroups ja tekstiredaktor oli samuti WordPerfect 6.0. Nii Windows kui WordPerfect olid aga seminari omad, ma polnud neid ise ostnud.

Kui hakkasin paremini aru saama, millistel tingimustel tarkvaratootjate arvates keegi tohiks mingit tarkvara kasutada, leidsin, et mul pole tegelikult õigust ei Windows-i kasutamiseks ega ka WordPerfect’i kasutamiseks. Kommertstarkvara kasutamise ausaks meetodiks on see, kui Sa oled kasutusõiguse ise ostnud. Eelkõige kehtib see Windows’i enda kohta, aga sageli kehtib see ka kommertsiaalsete rakendusprogrammide kohta. Tahtsin väga saada ausaks, aga nii, et ei peaks kalli raha eest ostma operatsioonisüsteemi ja lisaks veel vajalikke programme ka. Raha kuigi palju polnud ka…

Sel ajal sattusin suhtlema sõbraga, kes juba kasutas Linux’it. Kuna Linux oli tasuta ning vaba ja Linux’i jaoks olid olemas ka vajalikud rakendused, siis otsustasingi üle minna vabale tarkvarale. Lisaks meeldis mulle vaba tarkvara maailma lähenemine asjadele. Iga liigutuse eest ei küsita rasket raha. Üsna sageli saad Sa tarkvara, mille keegi on loonud iseenda jaoks, tasuta alla laadida ja seda kasutada täpselt nii, nagu ise soovid. Samas, keegi ka ei keela Sul oma oskusi ja võimeid kasutades vaba tarkvara abil raha teenida. Küll aga kehtib põhimõte: kui Sa oled vaba tarkvara edasi arendanud ja selle edasiarendatud parema tarkvara müünud, siis sellel, kes ostab, on samasugune vabadus nagu Sul endal: ka tema võib seda edasi arendada ja siis juba ise edasi müüa. Nii ei pruugi vaba tarkvara alati tähendada tasuta tarkvara. Küll aga tähendab see, et kui Sa oled tarkvara ostnud, siis müüja ei saa enam kuidagi piirata seda, mida Sina selle tarkvaraga edasi teed. Kui soovid, võid Sa vabalt seda tarkvara lihtsalt edasi jagada.

Nii et jah, vaba tarkvara ei pruugi alati tähendada ka tasuta tarkvara, aga küllalt sageli on vaba tarkvara ka tasuta kättesaadav.

Kommertstarkvara puhul saad reeglina lihtsalt õiguse tarkvara kasutada, aga ei tohi ise tarkvara muuta ega edasi jagada või edasi müüa. Nii ongi, et kui ostad kalli raha eest tasulise tarkvara, siis tegelikult on Su õigused selle tarkvara osas palju rohkem piiratud kui vaba tarkvara puhul. Selle lähenemise tõttu olen mina tänaseks veendunud vaba tarkvara pooldaja. Soovitan kõigil, kellel mingil vältimatul põhjusel pole vaja kommertsiaalset (sageli kasutatakse ka terminit “omanduslik”) tarkvara kasutada, üle minna vabale tarkvarale. Nii saad Sa oma alles jäävat raha kulutada muudele asjadele ja keegi ei saa Sind piraatluses süüdistada.

Mis puutub minusse, siis olen valmis igale soovijale installeerima arvutisse Linux’i. Olenevalt kasutaja vajadustest võib valik olla kas Ubuntu, Kubuntu, Linux Mint, Estobuntu või mõni muu variant. Linux ise ei maksa sealjuures tõesti mitte midagi. Küll aga tuleb mul kulutada installeerimiseks ja kasutaja soovidele vastavaks häälestamiseks aega ja olen kahtlemata rõõmus, kui mulle kulutatud aeg kinni makstakse. Ja kuna Linux võib esialgu siiski harjumatu olla – kuigi tänapäeva Linux’id on vägagi kasutajasõbralikud – olen alati valmis kasutajat alguses ka aitama, et ta oma arvutiga ikka hakkama saaks. Kui vajadusteks on ainult e-posti lugemine, internetis uudiste ja multimeedia vaatamine, veidike teksti ja tabelite töötlemist – siis ei ole tegelikult mitte mingit põhjust osta endale Windows 10 ja sinna juurde veel Microsoft Office 365.

Muidugi Microsoft reklaamib igal sammul, et nende asi on parim – aga kes ei reklaamiks, kui nad selle pealt kõvasti teenivad? Kuna vaba tarkvara saabki sageli tasuta alla laadida ja keegi selle pealt suuri kasumeid ei teeni, siis seetõttu ei tehta vabale tarkvarale ka kuigi palju reklaami. Teenimatult, sest tegelikult on vaba tarkvara vägagi hea ja kõigeks, mida ühel “harju keskmisel” eestlasel vaja on, rohkem kui piisav.

Niisii, nagu pealkirjas öeldud: küsi minult Linux’it!

Leidsin toreda lingi

Leidsin täna toreda lingi – http://pdfreaders.org/ – kus aidatakse valida oma arvutisse pdf-failide lugejat. Me oleme tavaliselt väga harjunud, et pdf-failide avamiseks peab arvutis olema Adobe Reader. Adobe on küll algne pdf-standardi väljatöötaja, kuid pdf-vorming on avatud vorming ja seetõttu on olemas ka teiste poolt valmistatud pdf-dokumentide vaatamise programme. Kusjuures osad neist programmidest töötavad isegi paremini ja kiiremini kui Adobe enda poolt loodud Adobe Reader.

Paljud ettevõtted saadavad oma klientidele arveid pdf-kujul. Sageli on selliste e-kirjade osaks ka lause umbes sellises stiilis: “Arve vaatamiseks on vajalik programm Adobe Reader, mille saate alla laadida siit”. Mina ise olen Linux’i kasutaja. Kuigi ka Linux’ile saab alla laadida Adobe Readeri, on Linux’il enamasti kohe olemas programm Evince, mis on samuti pdf-vaataja. Niisiis mina ei vaja Adobe Reader’it. Ka neil, kes kasutavad Apple arvuteid ja Mac OS X’i, on kohe arvutiga kaasas rakendus Preview, mis oskab pdf-dokumente avada. Aga soovitan teistelgi oma arvutis üle minna mõnele muule pdf-dokumentide vaatamise programmile.

Väga hea ja kiire programm Windows-arvutitele on näiteks Sumatra PDF. Seal pole küll ehk nii palju võimalusi kui teistes, kuid lihtsalt faili avamiseks ja lugemiseks väga hea ja kiire. Aga ega tavaliselt pdf-failiga midagi muud ju ei tehta ka kui vaid avatakse sisu lugemiseks ja vahel ka printimiseks.

Kolisin Googlest ära – osaliselt

Kasutasin pikka aega Google kalendrit. See on hea ja mugav, võimaldab kõiki oma sündmusi erinevatel seadmetel omavahel sünkroonis hoida. Oled kodus arvuti taga  – sündmused on Thunderbird’i e-posti kliendi juures ilusti näha. Liigud kusagil ringi – ka mobiilis saab kalendrisündmusi Google kalenrdiga sünkroniseerida. Lisaks saab panna oma mobiili avaekraanile ilusa vidina, mis näitab alati lähiajaks kokku lepitud asju. Nii ei unusta ära, kuhu on vaja minna ja mida teha.

Aga natuke mulle see Google kalender ka ei meeldi. Sest kõik mu andmed on võõras serveris. Ja lisaks saab Google minu kohta liiga palju teada – ja siis suunab ta mulle personaliseeritud reklaami. Üldiselt mulle ei meeldi, kui liiga palju mu isiklikke andmeid on võõrastes kätes. Seepärast tahtsin tegelikult juba mõnda aega oma isiklikku kalendrit Googlest ära kolida. Samal põhjusel ei pane ma ka Facebook’i kõike, mis mu elus ette tuleb – pole vaja liiga palju isiklikust elust Mark Zuckerbergile anda 😉 Ja kui mina kellelegi pean suuri faile saatma, siis eelistan ma ka oma lahendust, mitte Google Drive’i või Dropbox’i.

Nii on mul juba tükk aega installeeritud omale kodune lahendus nimega Owncloud – see on sisuliselt isiklik pilv. Saab kasutada failide hoidmiseks ja sünkroniseerimiseks erinevate  seadmete vahel. Aga Owncloud võimaldab pidada ka isiklikku võrgukalendrit, võrgus olevat aadressraamatut ja muidki vajalikke asju – vaata lähemalt siit: https://apps.owncloud.com/. Seni oli Owncloud’i kalendrifunktsiooni kasutamisel takistuseks see, et ma polnud leidnud head vahendit isikliku pilvekalendri sünkroniseerimiseks oma telefoniga. Nüüd aga võtsin uuesti ette uurimise, kuidas siiski rohkem üle minna isiklikus serveris olevatele lahendustele ja loobuda Google pakutavast. Muidugi, Android telefon ise on ju peaagu et Google oma – nii et ega Googlest päris vabaks ei saa. Aga siiski saab seda infohulka, mis minust Googlesse jääb, veidi vähendada.

Niisiis, lisasin oma telefonile mõned rakendused: CalDav-Sync, aCalendar+, Owncloud. Jah, kõik need rakendused maksavad veidi raha. Aga tulemus mind vägagi rahuldab. Mu mobiil hoiab nüüd ilusasti aktuaalsena kõik sündmused ja sünnipäevad – kusjuures paremini kui seda enne tegi Google kalendrirakendus mobiilile. Samuti saan kergesti mobiilist vaadata faile, mis on mu oma serveris. Kui Dropbox annab tasuta kasutada 2GB, Google Drive 15GB kettaruumi (Google Drive puhul on tasuta maht summaarne kõigi asjade kohta: e-post, pildid, dokumendid), siis oma serveris pole mul muud piiri kui minu kõvaketta maht. Ehk siis praegu on mul kasutada 1,2TB kettaruumi.

Oma e-posti lugemiseks kasutan ma Thunderbird’i. Ja olles koduse arvuti taga, on mugav sündmusi vaadata kohe e-posti rakendusest. Samuti on mugav, kui saab lihtsalt saabunud e-kirja põhjal luua uue sündmuse. Selles on vajalik Thunderbird’ile lisada kalendrilaiendus Lightning. Ja et Lightning hakkaks kalendrisündmusi sünkroniseerima pilvega, on vaja ka vastavaid sünkroniseerimise lisasid. Google kalendriga sünkroniseerimiseks on vaja Provider for Google Calendar, Owncloud’i kalendri jaoks SOGo Connector Thunderbird extension. Sellelt lehelt tuleb alla laadida õige versioon ja Lightning peab olema enne juba installeeritud. – Vaata lisa artikli lõpus.

Muidugi on sellisel isiklikul serveril ka puudusi. Suurim puudus on see, et minu serveri ühenduskiirus internetiga võiks parem olla… Ja muidugi pean ma ise tagama turvalisuse ja töökindluse. Ja jälgima, et serveri tarkvara oleks uuendatud ja kaasaegne.

Ega Google pakutav paha pole. Ja ka Facebook on kindlasti omal kohal. See, et mina eelistan muid lahendusi, on minu isiklik huvi. Ja hetkel igatahes olen rahul – eks näis, kas ma ka rahule jään.

NB! Täiendus 8. oktoobril 2015: Lightning ei vaja mitte midagi lisaks selleks, et sünkroniseerida andmeid OwnCloud kalendriga. OwnCloud nimelt toetab CalDav protokolli, mille tugi on ka Lightning’ul ilma mingite lisa-asjadeta olemas. SOGo Connector on vajalik üksnes siis, kui võrgukalendrit peetakse SOGo serveris.

Jah, ma olen seni väga rahul – sünkroniseerimine erinevate seadmete ja rakendustega toimib suurepäraselt, pealegi on mobiilile peale tõmmatud aCalendar+ oluliselt parem kui enne kasutatud Androidiga kaasa tulnud kalendrirakendus.

Kuidas teha optilist tähetuvastust

Üks sõber saatis mulle portsu faile, milles olid skaneeritud tekstid. Need tekstid oli vaja teha uuesti selliseks, et neid saaks arvutis töödelda. Ühesõnaga, oli vaja teha OCR. Minul kodus on Linux, täpsemalt Ubuntu. Ja seni polnud mul veel vajadust olnud oma koduses masinas optilist märgituvastust kordagi teha. Varem oli mul töö juures skanner, mis oskas skaneerimise käigus ise ka OCR’i teha – seetõttu polnud seda vaja arvutis teha. Nüüd aga olid lihtsalt failid, kust tuli tekst võimalikult viisakal moel kätte saada.

Failid ise olid pdf-failid, kuid need olid raamatutest skaneeritud ja salvestatud pildina, st ilma võimaluseta otse pdf’ist teksti kopeerida. Failid olid erineva pikkusega: lühim oli kolm lehekülge, pikim üle 40 lehekülje.

Nagu ikka, esimese asjana veidi “googeldamist”. On olemas päris head võrgus olevad OCR’i pakkuvad lehed, kus saab märgituvastust teha ilma, et omal arvutis vastavat programmi olemas oleks. Üks päris hea leht selleks on siin: https://www.newocr.com/. See leht võimaldab ka pikemaid dokumente tekstiks konverteerida, ainult et tüütu on see, et iga lehte tuleb eraldi salvestada.

Niisiis püüdsin leida vahendit, mis teeks seda kõigi lehtedega korraga ja mis salvestaks tulemuse mulle automaatselt arvutisse.

See “googledamine” andis mulle ka selle lehe: https://help.ubuntu.com/community/OCR. Üldse on leht help.ubuntu.com päris hea leht. Kui osata inglise keelt, siis leiab sealt abi väga paljude Linux’i-teemaliste küsimuste kohta. See leht on küll Ubuntule orienteeritud, aga ka muude Linux’ite korral, mille aluseks on Ubuntu või Debian, on sealsed õpetused üsna hästi rakendatavad.

Selle lehel oli siis kirjas väike skript, kuidas programmi Tesseract abil Linux arvutis teha mitmelehelisele pdf-dokumendile optilist märgituvastust ja kuidas see tulemus salvestada arvutisse tekstifailina. Kordan seda skripti ka siin, tõsi, eestikeelsete kommentaaridega:

Muidugi, selleks et see skript saaks oma tööd korrektselt teha, peavad arvutis olema programmmid ImageMagick ja Tesseract. Hea uudis on see, et Tesseract’il on päris suure hulga erienvate keelte toetus. Ingliskeelne info ütleb nii:

There are currently language packs available for the following languages:
ara (Arabic), aze (Azerbauijani), bul (Bulgarian), cat (Catalan), ces (Czech), chi_sim (Simplified Chinese), chi_tra (Traditional Chinese), chr (Cherokee), dan (Danish), dan-frak (Danish (Fraktur)), deu (German), ell (Greek), eng (English), enm (Old English), epo (Esperanto), est (Estonian), fin (Finnish), fra (French), frm (Old French), glg (Galician), heb (Hebrew), hin (Hindi), hrv (Croation), hun (Hungarian), ind (Indonesian), ita (Italian), jpn (Japanese), kor (Korean), lav (Latvian), lit (Lithuanian), nld (Dutch), nor (Norwegian), pol (Polish), por (Portuguese), ron (Romanian), rus (Russian), slk (Slovakian), slv (Slovenian), sqi (Albanian), spa (Spanish), srp (Serbian), swe (Swedish), tam (Tamil), tel (Telugu), tgl (Tagalog), tha (Thai), tur (Turkish), ukr (Ukrainian), vie (Vietnamese)

Nagu näete, on ka eesti keel selles loetelus olemas. Ma arvan, et enamasti ei tule ette juhtumit, kus on vaja teha tekstiks mingit sellise keele faili, mille toetus Tesseract’il puudub. Kindlasti on aga nii, et parim märgituvastus on just inglise keeles. Kuigi päris laitmatu ei ole märgituvastus kunagi – kui olete OCR-’i läbi teinud, tuleb pärast kindlasti tulemus üle kontrollida ja vead ära parandada. Ah ja, kui kellelgi peaks olema oskust, siis saab Tesseract’i ise niiöelda “treenida”: https://code.google.com/p/tesseract-ocr/wiki/TrainingTesseract3.

Mina sain igatahes ilusasti mulle saadetud failid tekstiks teha ja sõbrale tagasi saata. Ehk on kellelgi veel siinsest infost kasu. Seda infot võib vabalt levitada. Aga nagu vabalt levitatavate asjade puhul ikka: siinse info kasutamine on täielikult kasutaja enda vastutusel. Mina, Tarmo Kähr, ei vastuta mingil kombel siinse info kasutamise korral tekkivate tagajärgede eest, millised need tagajärjed siis ka ei oleks. Mina olen selle info tasuta saanud, tasuta jagan ma seda ka edasi. Kui kellegi on sellest kasu, on mul hea meel. Kui keegi saab sellest kahju, siis on mul kurb meel. Aga ei kasu ega kahju eest ei võta mina mingit vastutust.

Mõtteid sõnadest, korrektsusest ja andestusest

Kuulan ikka raadiot ja vaatan uudiseid. Tänane tuline tema on meie rahandusministri Jürgen Ligi sõnakasutus. Rahandusminister ise võttis küll oma sõnad FB lehelt tagasi ja postitas vabanduse, kuid loomulikult on lendulastud sõnad juba mitmete poolt tsiteeritud – näiteks Postimees, aga kindlasti ka teised portaalid. Ja nii ongi, et väljaöeldud sõna enam tagasi ei kutsu – see elab juba oma elu. Just seetõttu hoiatab Piibel, et sõnadega tuleb ettevaatlik olla. Aga samuti kinnitab Jumala Sõna sedagi, et iga inimene on ekslik – ja seda sageli just oma keelepruugis. Nojah, too kuulus “Foorum”, kus riigieelarve üle arutleti, läks lõpuks tuliseks. Saatejuhtki jõudis ära nimetada, et suudeti ikka napilt enne saate lõppu rahandusminister vihale ajada. Ning siis juhtuski, et hr. Ligi kirjutas nii, nagu poliitiliselt polnud korrektne kirjutada. Nii et minu arvamus on, et ei ole ilus kogu süüd üksnes ühe inimese kraesse kirjutada. Osa süüd on nendelgi, kes nimme asja teravaks ajasid.

Aga tegelikult pole see praegu mu jaoks kõige olulisem. Mõtlen hoopis sellest, et kas Ligi tõesti ütles midagi ääretult solvavat? Kohe midagi nii hullu, et isegi president ei pidanud paljuks noomima hakata? Jah, nagu rahandusminister isegi tunnistab, tulid sõnad ehk liiga kiirelt ja mõtlematult ning polnud just kõige paremini valitud. Samas, mina mõtlen: kas see, mida Ligi ütles, on SISULISELT vale? Kui uskuda Wikipediat, siis on ju austatud haridusminister sisserändaja poeg, see on ju tõde. Minu meelest pole kellelgi vaja oma päritolu häbeneda. Pigem võiks Jevgeni Ossinovskit paljudele teistele sisserändajatele ja nende lastele eeskujuks tuua: riigikeelt on võimalik küll vägagi hästi ära õppida. Roosa erakond? Kas see pole mitte SDE värv? Jah, olen nõus küll, et ega Ligi väljendus ilus ei olnud. Aga nõustun ka Ligiga – praeguse haridusministri eesti keel on suurepärane. Vähe on nii hea eesti keelega eestimaalasi, kes ise pole rahvuselt eestlased. Arvan, et paljud eestlasedki ei oska eesti keeles nii ilusasti rääkida kui tema. Ja niipalju kui mulle kaugelt vaadates tundub, siis soovib hr. Ossinovski oma tööd teha nii hästi kui ta iganes suudab.

Aga kas tõesti meie taust meid kuidagi ei mõjuta? See, kust me pärit oleme, kelle pojad ja tütred me oleme, see kindlasti paratamatult mõjutab meid. Mina elan praegu Hiiumaal. Ja tahan siin oma tööd teha nii hästi kui oskan ja suudan. Aga ma olen päritolult Tartust, oma isa poeg. Ja teinegi kord avastan isegi üllatusega, kui palju mind seesama päritolu on mõjutanud. Ja mul tuleb ikka veel – kuigi olen Hiiumal olnud juba kümme aastat – õppida, kuidas saarel elu käib. Ja vahel teen ikka vigu, kui emotsiooni laineharjal midagi ütlen.

Mõnda aega tagasi oli tuline arutelu Kooseluseaduse teemal. See, mis siis toimus, võiks meil veel värskelt meeles olla. Ning nii mõnigi poliitik võiks meelde tuletada, milliseid sõnu ta kasutas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajate ja pooldajate kohta. Kui suurt osa eesti rahvast otseselt sildistati ja halvustati. Täiesti sõltumata rahvusest.

Praegu nõutakse häälekalt Ligi tagasiastumist või -kutsumist. Ei tea, kas äkki peaks ka suur osa parlamendiliikmeist tagasi astuma? Sest solvavad sõnad nõuavad ju poliitilise vastutuse võtmist…

Seepärast, hääd rahvaesindajad ja valitsejad – rohkem andestust, palun. Sest kui uskuda Euroopat, on meie riigi rahanduspoliitika ju väga hea. Ning kui uskuda meediat, siis hariduspoliitika seni nii hästi õnnestunud ei ole.

Veel video loomisest

Eelmisel korral kirjutasin video loomisest, mille lähtematerjaliks oli hulk pilte. Kirjutan nüüd video loomisest uuesti – aga sel korral oli pilte palju rohkem.

Niisiis. alustame.

Algmaterjal: kaks kataloogi, kuhu kaks kaamerat tegid poole aasta jooksul iga minut ühe pildi. Pildid on samast objektist, aga erinevate nurkade all. Kaamerate piltidest tuleks kokku panna video. Pilte on kokku sadu tuhandeid (iga tund 60 pilti ja niimoodi septembrist oktoobrini (13 kuud): 60(pilti tunnis)x24(tundi päevas)x30(päeva kuus)x13(kuud)=561600 pilti ÜHE kaamera kohta). Tegelikult on see number ligilähedane, sest igas kuus ei ole 30 päeva ja aeg-ajalt oli ka häireid, nii et pilte ei saanud üle võrgu üles laadida. Piltide mõõtmed: 800x600px, ühe pildi maht ca 120kB.

Eesmärk: luua piltidest „kiirvideo“ objekti valmimise kohta.

Sammud eesmärgi saavutamiseks:

  1. Kopeerida vajalik hulk pilte kummagi kaamera algmaterjalide kataloogist töötlemiseks uude kataloogi. Arvestusega, et video tuleb 25 kaadrit sekundis, siis vajalike piltide arv sõltub loodava video pikkusest (iga minuti kohta 25×60=1500 pilti).
  2. Seejärel kleepida kaamerate pildid kokku nii, et kaks pilti oleks uuel pildil kõrvuti. Kui algsed pildid on mõõtudega 800x600px, siis kahest kokku pandud uus pilt peab olema mõõtudega 1600x600px (kõrgus jääb samaks, aga kaks korda laiem).
  3. Seejärel kokkukleebitud piltidest luua vajalik videofail ja lisada sinna heli.

On kaks kataloogipuud – kummlagi kaameral oma kataloogipuu. Pildid asuvad kataloogides nii, et üks aasta on üks kataloog, milles on alamkataloogid kuude kaupa. Iga kuu kataloogis on alamkataloogid kuupäevade kaupa, seal omakorda alamkataloogid tundide kaupa. Ühe tunni pildid asuvad samas kataloogis ning pildifailidel on nime algused samasugused kuni 11-nda sümbolini (faili nimes on kirjas aasta, kuu, päev, tund ja minut kahekohalisena, st AAKKPPHHMM; faili alguses on alati täht m). See pildifaili nimetamise põhimõte on läbiv kogu kataloogipuus. Niisiis, ühes kataloogis on 60 pildifaili. Kataloogipuus on aga neli taset alates tipust, kuid failinimed on ühe kataloogipuu piires kordumatud.

Näide ühe kataloogipuu kohta on alloleval pildil. Teine kataloogipuu on sarnase struktuuriga, vaid tipmine kataloog on teise nimega – lehtma.

Jupp ühest kataloogipuust

Kataloogipuu struktuurinäide

Vaja oli leida kummastki kataloogipuust samadel kellaaegadel tehtud pildid. Faile oli kummaski kataloogipuus 561600, kokku üle miljoni faili… Kuid kellaaega tähistas neli numbrit, mis asusid faili nimes kaheksandast kuni üheteistkümnenda positsioonini. See andis võimaluse luua kopeerimiseks vajalik reegel. Tegelikult polnud üldse vaja vaadata 11-st postitsioonist edasi, kus lõpud olid muutuvad. Minule vajaliku video jaoks piisas, kui ma võtsin igast päevast ca 10 kaadrit kindlatel kellaaegadel. Niisiis tuli mul teha ühe kataloogipuu kohta kümme kopeerimist – iga vajaliku kellaaja kohta tuli üks käsk. Kokku sai kakskümmend korda kopeerimist. Sihtkataloogid, kuhu kopeerida, tegin käsitsi enne valmis.

Käsk sai järgmine:

Selgitus:

  1. find . -name “???????0910*.*”
    Otsi faile, mille nimes oleks alates 8-ndast sümbolist antud konkreetsed numbrid. Need konkreetsed numbrid viitavad kellaajale, millal pilt tehti: näites on 0910 – pildid, mis on tehtud kell 9:10. Faili lõpp pole tegelikult enam oluline ja ilmselt võiks jätta ka lihtsalt tärni. Käsk „find“ töötab rekursiivselt, niisiis alustatakse parasjagu aktiivsest kataloogist (punkt tähistab aktiivset kataloogi) ja käiakse läbi kogu kataloogipuu.
  2. Käivita leitud failide kopeerimine (-exec cp) ja ära muuda failide ajatempleid (-p) ning kopeeri etteantud sihtkataloogi (-t /see/uus/kataloog/kuhu/kopeerida/lehtma/). Sihtkataloogi määratlust alustasin süsteemi juurkataloogist (kaldkriips / tähistab linux’is juurkataloogi), aga vajadusel saab ka määrata suhteline tee sihtkataloogini.
  3. Korda antud tegevust niikaua kuni leiad vastavaid faile: {} +
  4. Seda käsku tuli korrata iga soovitud kellaaja kohta, muutes vaid 8-ndast kuni 11-kohani asuvaid numbreid.

Minul tekkis kummassegi kataloogi (lehtma ja otikas) üle 5000 faili.

Siis tuli leida veel kataloogide sisu võrdlemise teel failid, milledele uutes loodud kataloogides polnud vastet teises kataloogis. Vastavust mitteomavad failid tuli teisest kataloogist kustutada. Asi oli selles, et kaamerad ei saanud alati täpselt samadel aegadel pilte tehtud – kas võrgu ülekoormatuse tõttu või mõnel muul juhuslikul põhjusel. Seetõttu tekkis kataloogides failide kellaaegades erinevusi. Minule oli aga väga oluline saada alati kaks pilti, mis on tehtud sama minuti sees. Erinevuse kindlaks tegemiseks ja kustutamiseks kasutasin linuxis käsurea skripti:

Selgitus:

  1. Kataloogi „otikas“ failide loetelu
  2. Võrdle seda loetelu kataloogis „lehtma“ olevata failide nimede esimese 11 sümboliga (arvuti alustab loendamist nullist, seetõttu 0:10, MITTE 1:11)
  3. Kui tulemus ei ole 0 (st failil vastavus puudub), siis anna sellest teada (echo…)
  4. Kustuta see fail kataloogist „otikas“ ära

Sama käsk tuli anda ka teise kataloogi suhtes.

Jäi veel mingi väike osa faile, mida see käsk ei suutnud üles leida ja kustutada, kuna osadel failidel oli mitu vastavust (skript leidis need, kus oli VÄHEMALT ÜKS vastavus, seega MITME vastavusega faile ei kustutatud. Need failid leidsime üles tabelarvutuse abil kasutades järgnevaid funktsioone:

lehtma otikas eraldus1 eraldus2 vordlus
m120909091001952.jpg m120909091045997.jpg =LEFT(A2;11) =LEFT(B2;11) =IF(C2=D2;1;-1)

Nende valemite tulemus oli selline:

lehtma otikas eraldus1 eraldus2 vordlus
m120909091001952.jpg m120909091045997.jpg m1209090910 m1209090910 1/-1

Nüüd eksportisin mitteklappivate failide nimed csv tekstifaili. Ja nüüd sain juba linuxis anda uuesti käsu, mille abil tekstifailis olevate failide nimed sai omakorda kustutada:

Failis „kustutada_otika_kataloogist.csv“ olid kustutamiseks mõeldud failide nimed.

Käsuga xargs saab luua käske, kasutades sisendina tekstifaili sisu.

Selle kohta leidus info siin: http://stackoverflow.com/questions/5142429/unix-how-to-delete-files-listed-in-a-file

Lõpptulemusena sain kaks kataloogi, kus sees oli võrdne arv pilte, mis pealegi on tehtud kõik samadel minutitel (kummaski kataloogis on igale pildile teises kataloogis samal ajal tehtud pildi näol vaste).

Veel oli vaja üle kontrollida, kas kõigi piltide mõõtmed ikka olid kindlalt samad. Kuna mul oli vaja pilte mõõtudega 800x600px, tuli leida, kas ei ole juhtumisi valedes mõõtudes pilte ja need tuli viia õigesse mõõtu. Valedes mõõtmetes pilte oli 531 (ühe kaamera esimeste kuude pildid olid liiga suured). Need viisin õigesse mõõtu programmiga phatch (http://photobatch.stani.be/).

Seejärel nimetasin mõlemas kataloogis kõik pildifailid ümber nii, et tekiks järjekord:

Selgitus:

Oluline osa on

– siin antakse käsk pildifaili ümbernimetamiseks. %06d määrab kasutatava numbrikohtade arvu, minul siis 6 numbrikohta.

Tuletame nüüd veelkord meelde: sadamas oli üleval kaks kaamerat, mis mõlemad tegid sünkroonis pilte. Kummagi kaamera pildifailid said eelpool näidatud viisil välja valitud ja õigetesse mõõtudesse viidud. Praeguseks on siis kummagi kaamera pidid eraldi kataloogides ja valmis edasiseks töötluseks.

Seejärel oli aga vajadus panna kaamerate pildid kokku üheks pildiks, et tekiks „laiekraanvideo“ – niimoodi sai näidata ühes kaadris poole laiemat ala. Selle tegevuse läheolukord oli järgmine:

Esimese kaamera pildid:
otikas/pilt_00001.jpg
otikas/pilt_00002.jpg
otikas/pilt_00003.jpg
otikas/pilt_00004.jpg
otikas/pilt_00005.jpg

Teise kaamera pildid:
lehtma/pilt_00001.jpg
lehtma/pilt_00002.jpg
lehtma/pilt_00003.jpg
lehtma/pilt_00004.jpg
lehtma/pilt_00005.jpg

ja nii edasi, kummaski kataloogis oli ca 5300 pilti.

Nüüd oli vaja lahendust, mis hakkaks järjest katalooge läbi käima ja võtma paarikaupa kataloogidest pilte ja neid kokku kõrvuti panema ning tulemust salvestama kolmandasse kataloogi. Selleks saab kasutada käsku „montage“ (ImageMagick’u käsureavahend), millele tuli lihtsalt ette anda loend õigel viisil. Selleks sai tehtud järgmine skript:

Peale seda käsku oli mul uus kataloog (kataloog3), kus oli 5300 pilti, mis olid valmis laiekraani video tegemiseks.

Ning siis programmiga ffmpeg sai piltidest video „kokku keevitatud“:

Video tegemise õige vahend on tegelikult avconv – ffmpeg on tegelikult juba vananenud vahend ja alles veel lihtsalt ühilduvuse mõttes. Tulevastes distributsioonides kaob see ära.

Tulemusvideot saab vaadata siin: http://www.youtube.com/watch?v=98AMX3YK2BA

Antud kirjelduses ei ole toodud muusika lisamist videofailile. Muusika lisasin valmis “tummfilmile” programmiga “OpenShot video editor”.

Üks õunapuu, mis vilja ei kandnud, varjas päikest.

Täna võeti kodu juurest lõunapoolselt küljelt õunapuu maha. Õunu seal kunagi otsas polnud (õieti oli, aga üksikuid). Varjas lihtsalt päikest, mis tuppa ei pääsenud. Nüüd siis on vaade vaba.

Enne ta siin kasvas

Lõunapoolne sein on nüüd avatud.

Vaade minu kabineti aknast

Vaade Terje toa aknast.

Esimesed kevadised pildid

Käisin täna tiiru aias. Eks ma olen ikka varem ka käinud, aga täna tegin oma mobiiliga mõned pildid ka. Siin need pildid on.

Roosid

Eelmisel aastal välja pandud roosid

Nartsissid

Siit tulevad natrsissid

Iirised

Iirised tõusevad ka

Maasikapeenar

Eespool maasikapeenar – aga mida tahapoole panna?

Rabarbrid

Rabarbreid on alati olnud nii palju, et ei jõua kõiki ära tarvitada…

Potiroosid

Veel ühed potiroosid

Nartsissid ja roos

Vana roosi ümber tõusevad kevadised nartsissid

Sibulad

Varsti saab ilmselt rohelist sibulat